Teisipäev, 25. Aug.
Mõtlesin ja kaalusin pikalt ning lõpuks otsustasin, et praegu on paras aeg alustada blogi pidamist. Teen sellist asja esimest korda, seega olge kannatlikud ning ärge pange tähele mu kirjavigu ning muid mõttetusi. :D
Teisipäev algas mulle varakult, nimelt kell 7.00, sest just sel päeval pidin ma hakkama Tartusse kolima. Tunni aja jooksul sai riidesse pandud, viimased riided, meigi- ja pesemisasjad kottidesse topitud ning autosse mahutatud ning söödud ja hakkasimegi ema ja isaga Tartu poole sõitma. Kuna olin öösel vaid 4 ja pool tundi magada saanud, vajusid autos silmad suhteliselt kiiresti kinni ning järgmised poolteist tundi möödusid mulle märkamatult. Üles ärkasin selle peale, et meenusid unes asjad, mis maha olin unustanud. Nimelt jäid mul maha kõik riided, mis pidid riidepuudega kaasa tulema. Olin riputanud need eraldi venna vana toa ukse ette metallpulgale, et need sirgetena püsiksid ja sinna nad jäidki. Enam polnud aga midagi parata, sest tagasi me ometigi sõitma ei hakanud ning kohe mul neid vaja ka ei olnud. Peale seda tukkusin veel veidi ning järgmine kord silmi avades nägin juba Tartu looklevaid tänavaid.
Ühiselamu leidsime kiiresti üles, sest olime juba varem maja näinud, kui lepingule alla kirjutamas käisime. Võtme ning kiipkaardi sai kiiresti kätte, kuid kahjuks olid interneti lepingu blanketid otsas ning see tähtis asi pidi jääma hilisemaks. Kotid tassisime kahe korraga üles ja see läks ülimalt lihtsalt, sest õnneks on siin liftid. Viiendale korrusele muidu küll nii kiiresti kõiki mu asju poleks olnud võimalik toimetada.
Kui esimest korda oma tuppa astusin, tervitas mind mu leedulasest toanaaber öösärgis teki alt. Olime vist veidi vara kohale jõudnud. Tutvustasin ennast lühidalt tema toanaabrina ning küsisin paar küsimust asjade mahutamise kohta. Kui isa kuulis, et Kristina vene keelt kõneleb, lõid tal silmad kilama ning ta hakkas kohe vene keeles juttu vuristama neiuga. Tühjendasin emaga kiiresti suurema osa kottidest kappi ära, vaatasime pesumaja üle ning peagi asusidki vanemad uuesti kodu poole teele.
Väga järsku leidsin end üksi võõrast toast, võhivõõra inimesega ning tundsin ennast eriti mahajäetuna. Õnneks oli mulle veidi aega tagasi helistanud Eva, kes pidavat Tuuliga jalgrattaga sõitma minema ning ka minu kanti sattuma. Suurest rõõmust tõttasin kohe õue, täpsemalt majaesisesse parki jalutama. Käisin veel korra toas enne Karvapeadega kokkusaamist ja siis suundusime kõik koos Raekoja platsile sööma, sest kõht oli suure lahtipakkimisega mul juba tühjaks läinud.
Sõime, muljetasime ning siis tuli mõte teha tüdrukute õhtu, sest Liina pidi ka mõne aja pärast Tartusse jõudma ning sisse kolima. Näitasin siis Karvapeadele ka oma tuba, tutvustasin neid Kristinale ja seejärel vedas Tuuli mu ratta pakiraamil nende uude korterisse. Alles veidi peale meid saabus ka Liina. Natukese aja pärast suundusime Liina emaga Lõuna Keskusesse, kust ostsime mõningaid vajalikke asju ja loomulikult süüa. Õhtusöögiks tegime makarone juustuga ja stiilsed nagu oleme, jõime õlut peale. Plaan oli koos filmi vaadata, aga Liinal läks lahtipakkimisega nii kaua aega, et vaatasime vaid kolmekesi veidi Ponty Python and the Holy Grail’i ja läksime magama. Magasin Eva kõrval tema ülilaias voodis ja hommik saabus päris kiiresti.
Kolmapäev, 26. Aug.
Hommik saabus minu jaoks umbes kella 11.00 paiku ning Eva toast väljudes lehvitas mulle juba Tuula vastu. Peagi järgnes mulle Eva ja ega Liinagi väga maha jäänud. Tuula valmistas meile mannaputru, Liina kohvi ja me Evaga passisime suhteliselt niisama. Peale sööki otsustasime minna linnapeale ja otsida veel veidi vajalikke asju. Enne käisime minu ühikast läbi, et ma oma asjad ära panna ja Liina mu ühikat näha saaks. Poest ostsin endale punase-valge triibulised papud punase lipsuga ja Eva, Liina, Tuuli said ka veidi soovitud esemeid (nt. Evale tuhatoos). Varsti läksid meie teed lahku ning suundusin oma inimtühja ühikatuppa.
Kuna eile oli mulle telefonile saabunud sõnum kasutajanime ja parooliga, mida vajasin internetti pääsemiseks, otsustasin proovida, kas mul õnnestub neid ka kasutada. Kui olin juba päris pikalt pusinud ja erinevaid asju proovinud, jõudis mulle kohale, et see internet ei olnud kohe üldse mitte traadita internet, mille ma olin ostnud. Tundes ennast viimase idioodina, suundusin esimesele korrusele majajuhataja poole, et uurida, millist juhet mul vaja läheb.
Muidugi ei võinud ka tehnikapoes käimine mööduda äpardusteta. Lahkusin toast loomulikult kindlaks tegemata, kui pikka juhet mul vaja läheb ja poes müüjaga konsulteerides otsustasin, et kahest meetrist peaks piisama. No otse loomulikult arvasin ma valesti. Tegelikult oli vaja palju-palju pikemat juhet. Arutasin veidi asja Kristinaga, kes vahepeal tuppa oli jõudnud ja arvasime, et 15 meetrit oleks kõige lollikindlam ost. Käisin kiiresti uuesti poes ning seejärel asusime juhet ümber mööbli paigutama, et see ilusti seina äärt mööda pistikust minu läpakani ulatuks.
Internetti ei pääsenud ma isegi pärast kõike seda. Rääkisin majajuhatajaga, helistasin vennale ja isegi interneti firmasse, kuid netti ma ei saanud. Tuli ennast lõbustada millegi muuga... Õnneks oli Kristina kohal ja kõik see võimaldas meil teineteisega lähemalt tutvuda. Räägin siis temast pisut:
Kristina on 23 aastane ning pärit Leedust, Vilniusest. Tartus on ta elanud ja töötanud juba kolm aastat. Arvake ära kellena ta elatist teenib? Baleriinina!! Vanemuises peab ta siis iga päev varieeruvalt umbes 10.00st 18.00ni käima. Lisaks sellele on ta veel Vilniuse ülikoolis kaugõppel, kuid ma pole päris kindel, mida ta seal õpib. Neiu ise näeb väga ilus välja. Tegemist on siis pika, kergelt pilusilmse, mõistagi saleda tüdrukuga, kellel on umbes õlgadeni lokkis tumedad juuksed. Jutu sees selgus, et tema ema on korealane, sealt pärineb siis ka tema eksootiline välimus. Tema isa päritolu kohta ma ei tea. Tartus talle meeldib, eesti keelt ta rohkem ei oska kui paar sõna ja lugeda ühest kümneni ning inimestega suhtleb ta siin peamiselt inglise või vene keeles. Muusika maitse on tal hea. Ta kuulab paljusid erinevaid stiile ning kohati minu maitsega väga sarnast muusikat. Varem elas ta meie toas oma poisiga, kes on venelane ning on samuti baleriin, kuid nad läksid lahku ning mõistagi ei tahtnud nad siis enam koos elada. Kõrvaltoas elas varem tema väga hea sõbranna, aga ta lõpetas tantsimise ning lahkus. Kas ainult Tartust või hoopis koguni Eestist, pole ma kindel. Kristina on väga sõbralik ja üldiselt väga tore inimene. Loodan,et saame ka edasipidi hästi läbi ja koguni sõpradeks. Enda etendust „Kevade“ kutsus ta mind juba vaatama ja olen vaatamata varasemale huvipuudusele balleti vastu isegi väga intrigeeritud. Huvitav, kas ma saan pileti siis soodsamalt ka, kui tema mind kutsunud on? ;)
Vahepeal astus korra siit läbi tüdruk, kes hakkab kõrvaltoas elama, kuid nii piinlik kui see ka pole, ei kuulnud kumbki meist ta nime! Uuups. :P Nii palju saime teada, et täna käis ta vaid tuba vaatamas ning sisse kolib ta alles laupäeval, just siis kui mind ja Kristinat pole. Sellega saab veel nalja, sest praeguse seisuga on kõik kapid minu ja Kristina asju täis. Eks näis.
Esmased jututeemad olid ennast ammendanud ja ma otsustasin, et kindlasti on Kristinal omi asju ka teha ning hakkasin siin seda kirjutama. Nii möödusidki oma 2 tundi ja ma olen taas tegevusetu. Peaks magama minema, aga kell on alles 21.30. Masendav.
