Käisin täna hommikul vara emaga jalutamas. Käisime poes ja sööki ostmas ja emale musta jakki otsimas. Tee peal käisin ka kosmeetiku juurest läbi ning tuli uitmõte hakata küpsetama. Shokolaad on ju teada-tuntud 'comfort food' naistele. Nii otsustasingi küpsetada shokolaadi-vaarika kooki ja hakkliha-riisi pirukaid.
Pirukad hingati poole tunniga sisse ja laual asetseb vaid purune taldrik. Kook on aga veel ahjus, aga kohe-kohe valmimas. Eks näeb, kuidas see vastu võetakse. :D
Cheers!
neljapäev, 24. september 2009
kolmapäev, 23. september 2009
Something grey
Täna esimese seminari lõpu poole avastasin, et mul on telefonis kolm vastamata kõnet ning mõne aja pärast lisandus neile üks sõnum. Kõned olid isalt ja Reililt, ent ma ei saanud ju ometigi kõnet vastu võtta seminari ajal ega tagasi helistada. Hakkasin juba kergelt pabistama, sest ei suutnud välja mõelda põhjust, miks nad mulle kolmapäeval nii vara helistavad. Sõnumit avades realiseerus aga mu halb eelaimdus.
Ema oli saatnud: "Reedel kell 11.30 Saue vanaema matus".
Tänks ema, et seda mulle loengute ajal sms'iga teatasid. Kohe üldse ei ajanud see kõike metsa. Kui olin telefoni käest pannud sõnas õppejõud: "Regina, would you please read the next four lines of the tonguetwister". Arvata võib, et ma ei suutnud absoluutselt seda normaalselt ette lugeda ja olin üldse järelejäänud 20 minutit väga segamini omadega.
Iseenesest see uudis ei tulnud nii suure üllatusena, sest kõige suurem shokk oli meil kõigil juba ära olnud, kui vanaema insuldi sai. Ent siiski on kohutav mõelda, et paar kuud tagasi, kui vanaema hooldekodusse viidi, oli ta füüsiliselt täie tervise juures, ja selle aja jooksul sai ta insuldi, jäi kopsupõletikku ning viimastel hetkedel lamas voodis palavikus.
Nüüd on mul nii lemmik vanaisa kui ka vanaema manala teed läinud. Kuid nagu ma Reili ja isaga arutasin, siis loodame, et nad said taevas kokku ja on õnnelikud. Ma küll sellistesse asjadesse ei usu, aga nende puhul võin erandi teha. Isegi kui nad taevas ei ole, siis loodetavasti saavad nad kuskil uuestisündinutena kokku. Seda usun ma rohkem.
Suutsin veel ühe loengu vastu pidada, kuigi silmad kippusid iga natukese aja tagant märjaks minema ja siis juba natukese aja pärast võttiski isa minu ja Mari-Liisi auto peale ja sõitsime koju.
Kodus on küll hea olla, aga külaskäik oleks võinud olla rõõmsamatel põhjustel.
Puhka rahus vanaema!
Cheers!
Ema oli saatnud: "Reedel kell 11.30 Saue vanaema matus".
Tänks ema, et seda mulle loengute ajal sms'iga teatasid. Kohe üldse ei ajanud see kõike metsa. Kui olin telefoni käest pannud sõnas õppejõud: "Regina, would you please read the next four lines of the tonguetwister". Arvata võib, et ma ei suutnud absoluutselt seda normaalselt ette lugeda ja olin üldse järelejäänud 20 minutit väga segamini omadega.
Iseenesest see uudis ei tulnud nii suure üllatusena, sest kõige suurem shokk oli meil kõigil juba ära olnud, kui vanaema insuldi sai. Ent siiski on kohutav mõelda, et paar kuud tagasi, kui vanaema hooldekodusse viidi, oli ta füüsiliselt täie tervise juures, ja selle aja jooksul sai ta insuldi, jäi kopsupõletikku ning viimastel hetkedel lamas voodis palavikus.
Nüüd on mul nii lemmik vanaisa kui ka vanaema manala teed läinud. Kuid nagu ma Reili ja isaga arutasin, siis loodame, et nad said taevas kokku ja on õnnelikud. Ma küll sellistesse asjadesse ei usu, aga nende puhul võin erandi teha. Isegi kui nad taevas ei ole, siis loodetavasti saavad nad kuskil uuestisündinutena kokku. Seda usun ma rohkem.
Suutsin veel ühe loengu vastu pidada, kuigi silmad kippusid iga natukese aja tagant märjaks minema ja siis juba natukese aja pärast võttiski isa minu ja Mari-Liisi auto peale ja sõitsime koju.
Kodus on küll hea olla, aga külaskäik oleks võinud olla rõõmsamatel põhjustel.
Puhka rahus vanaema!
Cheers!
esmaspäev, 21. september 2009
Niisama mulli
Laupäeval ehk siis eile käisin Vanemuise teatris Kristina etendust "Kevade" vaatamas. Tükk oli Oskar Lutsu raamatu põhjal ning seda esitati läbi moderntantsu. Tegemist oli siiski väga alternatiivse versiooniga originaalloost, sest osade tegelaste äratundmiseks pidi ikka tükk aega pead murdma. Dialoog oli praktiliselt olematu, kuid sellegipoolest nautisin ma etendust kohutavalt. Kogu kupatus, nii taustamuusika kui tantsimine, oli nii uskumatult kift, et särasin terve etenduse.
Kristinal oli teoses väike osa - ta oli vaid üks õpilastest. Ma alguses kartsin õudsalt, et ei tunne teda ära. Tegelikult vaatasingi alguses hoopis valet tüdrukut, sest arvasin, et mu toakaaslane on ka kohe esimeste seas laval. Tüdruku välimus ei tundunud küll väga õige, aga kuna tema sarnanes kõige enam Kristinaga, siis arvasin, et ju see tema olema peab. Loomulikult taipasin ma oma viga, kui Kristina tegelikult lavale astus ja ma ta kohe ära tundsin. Ta tantsis ülihästi ja mulle õudsalt meeldis, et erinevalt mõndadest tantsijatest, oli temal terve etenduse lai naeratus näol.
Pärast etendust ootasin Kristinat Vanemuise tagaukse juures, et talle üle anda kommikarp ja öelda, kui väga mulle "Kevade" meeldis. Seal seistes nägin, kuidas ülejäänud tantsijad ükshaaval riietusruumist välja tilkusid ja rõõmsalt teineteisele hüvastijätuks lehvitades kodu poole liikusid. Üldse mul oli kergelt tunne, nagu ma oleksin filmis, sest sisse sain ma ka alguses tagaukse kaudu. Kristina juhatas mu läbi tantsijate ruumide, kus kõik end sättisid ja tegid muid viimase hetke sekeldusi. See kõik oli äärmiselt põnev!
Veidi aega peale Kristinaga hüvasti jätmist sain ma Tõnisega kokku ning peale minu varvaste kokkulappimist ja autole parkimiskoha otsimist saime Eva ja Tuulaga Raekoja platsil kokku. Käisime läbi Super Alkost, kust mina ja Tuuli ostsime väiksed Dlightid, Tõnis energiajoogi ja siis liikusimegi Piro poole. Pirol sattusime kokku Jarkoga, keda olime eile Krooksus näinud ja kellega ühes grupis Bulgaarias käinud olime. Muidugi arvestades seda, et Eesti tõesti on uskumatult väike, tuli väölja, et Tõnis ja Jarko teavad teineteist, nimelt nad olid põhikoolis klassivennad. Tääkisime Pirol veidi juttu ning siis suundusime kõik koos Illegaardi. Jarkol oli kaasas sõber Kaur, kes oli jubedalt uimase ja väsinud näoga, aga sellegipoolest väga nägus ning sellega ta meile silma hakkaski kohe, eriti Tuulile. :D Õhtu osutus aga lühikeseks, sest Eva oli väsinud, Tõnis kaine ja ega minul Tuuligagi olulist peotuju olnud. Õnneks oli Tõnis kullatükk ja sõidutas meid autoga Annelinna. Jalgsi ma sinna jõudnud igatahes ei oleks, sest mul olid varbad kingadest NII valusad.
Aa, Annelinna läksin ma koos nendega selle pärast, et Kristina viskas mu nädalavahetuseks ühikast välja. Talle tuli ema külla ja ta küsis minult, et kas mul oleks võimalik kuskil mujal ööbida sel ajal. Mul väga muud üle ei jäänud ning palusin Tuulilt luba nende pool ööbida paar ööd. Seega veetsingi reede ja laupäeva öö Annelinnas korteris ja täna sain õnneks juba oma voodisse ühikasse tagasi, sest Kristina läks emaga Saaremaale. Nad tulevad homme mingi aeg tagasi ja peame öösel kuidagi kolmekesi siin ühikas hakkama saama, sest mina keeldusin ülikooli ajal Annelinna ronimast. Teisipäeval ta ema lahkub ja siis saab loodetavasti rahu tagasi majja.
Kergelt teemaväline küll, aga mõtlesin, et panen pildi või paar oma tagasihoidlikust nurgakesest siin ühikas üles.
Cheers!
Kristinal oli teoses väike osa - ta oli vaid üks õpilastest. Ma alguses kartsin õudsalt, et ei tunne teda ära. Tegelikult vaatasingi alguses hoopis valet tüdrukut, sest arvasin, et mu toakaaslane on ka kohe esimeste seas laval. Tüdruku välimus ei tundunud küll väga õige, aga kuna tema sarnanes kõige enam Kristinaga, siis arvasin, et ju see tema olema peab. Loomulikult taipasin ma oma viga, kui Kristina tegelikult lavale astus ja ma ta kohe ära tundsin. Ta tantsis ülihästi ja mulle õudsalt meeldis, et erinevalt mõndadest tantsijatest, oli temal terve etenduse lai naeratus näol.
Pärast etendust ootasin Kristinat Vanemuise tagaukse juures, et talle üle anda kommikarp ja öelda, kui väga mulle "Kevade" meeldis. Seal seistes nägin, kuidas ülejäänud tantsijad ükshaaval riietusruumist välja tilkusid ja rõõmsalt teineteisele hüvastijätuks lehvitades kodu poole liikusid. Üldse mul oli kergelt tunne, nagu ma oleksin filmis, sest sisse sain ma ka alguses tagaukse kaudu. Kristina juhatas mu läbi tantsijate ruumide, kus kõik end sättisid ja tegid muid viimase hetke sekeldusi. See kõik oli äärmiselt põnev!
Veidi aega peale Kristinaga hüvasti jätmist sain ma Tõnisega kokku ning peale minu varvaste kokkulappimist ja autole parkimiskoha otsimist saime Eva ja Tuulaga Raekoja platsil kokku. Käisime läbi Super Alkost, kust mina ja Tuuli ostsime väiksed Dlightid, Tõnis energiajoogi ja siis liikusimegi Piro poole. Pirol sattusime kokku Jarkoga, keda olime eile Krooksus näinud ja kellega ühes grupis Bulgaarias käinud olime. Muidugi arvestades seda, et Eesti tõesti on uskumatult väike, tuli väölja, et Tõnis ja Jarko teavad teineteist, nimelt nad olid põhikoolis klassivennad. Tääkisime Pirol veidi juttu ning siis suundusime kõik koos Illegaardi. Jarkol oli kaasas sõber Kaur, kes oli jubedalt uimase ja väsinud näoga, aga sellegipoolest väga nägus ning sellega ta meile silma hakkaski kohe, eriti Tuulile. :D Õhtu osutus aga lühikeseks, sest Eva oli väsinud, Tõnis kaine ja ega minul Tuuligagi olulist peotuju olnud. Õnneks oli Tõnis kullatükk ja sõidutas meid autoga Annelinna. Jalgsi ma sinna jõudnud igatahes ei oleks, sest mul olid varbad kingadest NII valusad.
Aa, Annelinna läksin ma koos nendega selle pärast, et Kristina viskas mu nädalavahetuseks ühikast välja. Talle tuli ema külla ja ta küsis minult, et kas mul oleks võimalik kuskil mujal ööbida sel ajal. Mul väga muud üle ei jäänud ning palusin Tuulilt luba nende pool ööbida paar ööd. Seega veetsingi reede ja laupäeva öö Annelinnas korteris ja täna sain õnneks juba oma voodisse ühikasse tagasi, sest Kristina läks emaga Saaremaale. Nad tulevad homme mingi aeg tagasi ja peame öösel kuidagi kolmekesi siin ühikas hakkama saama, sest mina keeldusin ülikooli ajal Annelinna ronimast. Teisipäeval ta ema lahkub ja siis saab loodetavasti rahu tagasi majja.
Kergelt teemaväline küll, aga mõtlesin, et panen pildi või paar oma tagasihoidlikust nurgakesest siin ühikas üles.
Cheers!
teisipäev, 8. september 2009
Siinkohal peaks mainima, et ma läksingi õhtul välja. Olime Erki, Eva ja Aetiga Pirol mõnda aega, siis liitusid meiega Aare ja Hardi ning me suundusime Krooksu. Seal tervitasid meid Märt ja Karl mingite leedukatega, kes päris varsti juba lahkusid.Veetsime päris lõbusalt seal aega. Esimesena lahkus meie seltskonnast siis Aet, seejärel Erki ning siis Eva ja Tuula(ta liitus meiega ka üks hetk). Järgi jäime siis mina, Märt, Aare, Karl ja Hardi, kellest kõik peale viimase läksid Zavoodi edasi. Koju jõudsin poole viie ajal ja pohmakast sain alles täna lahti! :D
Cheers!
Cheers!
pühapäev, 6. september 2009
Esimene nädal möödus kiiresti ja üldiselt sündmusteväheselt. Esmaspäevane tutvumisõhtu ongi siiani viimaseks ürituseks jäänud, mis mul kursusega olnud on. Seega ei tunne ma veel enda saatusekaaslasi, ega ka vanemate kursuste tegelasi, sest pole võimalust olnud nendega ühiselt koguneda. Siiski ei kaota ma lootust ning hoian pöialt, et järgmine nädal toimub rohkem kogunemisi.
Vaatamata tühjale graafikule oma kursakaaslaste poolt, olen siiski selle nädala kuue päeva jooksul väljas käinud tervelt neljal õhtul ja ehk saab ka täna õhtul midagi huvitavat teha. Nendel neljal õhtul olen tutvunud igasuguste erinevate inimestega kõikidest võimalikest valdkondadest, kuid kohutava mälu tõttu pole eriti keegi mulle meelde jäänud. :P
Esimesel päeval tutvusin ühe huvitava inglise keele ja kirjanduse teise kursuse tudengiga, kellega tahaks teinekordki pidutseda või aega veeta, ent peale esmaspäeva pole temaga rohkem kokku puutunud. Kuid peale põgusat vestlust otsustasime, et järgmise nädala esimesel poolel peame siiski ühe joomingu maha pidama, eks näis siis, kas ka teeme seda. Tüüp ise on muidu ideaalne vestluskaaslane Evale, sest on tulihingeline rocki kuulaja ja jooja, kuid samas tundus üsna intelligentne. See viimane omadus peab küll veel kinnitust leidma. :D
Eile käisin esimest korda ka pesumajas riideid pesemas. Täitsa põnev kogemus oli kohe. Mind täitsa huvitab, kelle arvates oli hea idee ehitada kahe suhteliselt suure ühiselamu maja peale vaid üks kolme pesumasinaga pesuruum. Natukene pea peale kukkunud inimene oli vist. Ühesõnaga, kui pesuruumi jõudsin, ootasid mind ees juba kaks tüdrukut, kes samuti esimest korda seal olid. Minu üllatuseks olid kõik kuivatid ja tervelt kaks pesumasinat juba kinni. Oma kerges naiivsuses olin enne ikka mõelnud, et kindlasti pole seal mitte kedagi ja kõik masinad on vabad. Toppisin siis oma esimese masinatäie trumlisse, enne lugesin muidugi kõik juhendid seintelt kolm korda hoolikalt läbi, ja siis algas minu pikk-pikk niisamapassimine. Kokku olin pesuruumis umbes 2 või 2,5 tundi, sest oli ometigi 2 masinatäit vaja pesta ja kuivatada. Selle aja jooksul tahtsid 5 inimest veel pesumasinaid kasutada, kuid kuna kõik olid kinni, pidid nad lahkuma. Järgmine kord olen igatahes targem ja võtan lugemismaterjali kaasa sinna, sest üksi ei julge ma oma masinatäisi kindlasti jätta.
Täna käisin linna peal ringi, tutvusin Tartuga pisut. Lootsin, et saan ülikooli raamatupoes ära käia, ent see on pühapäeviti kinni. Suundusin siis hoopis ülikooli raamatukogu poole ja tegin endale lugejakaardi. Raamatuid ma siiski veel laenutada ei saanud, sest selgus, et selleks peab lisaks lugejakaardile olemas olema veel ka üliõpilaspilet, mida ma siiamaani veel teinud pole. Jätkasin siis oma retke ja ostsin Tartu kaubamajast savimaski, mida ma juba tükk aega endale olin tahtnud ning samuti pisut söögimaterjali.
Ühikas tegin söögi valmis ja hetkel pole rohkem suurt midagi plaanis. Hoian siiski pöialt, et õhtul läheb põnevaks. xD
Cheers.
Vaatamata tühjale graafikule oma kursakaaslaste poolt, olen siiski selle nädala kuue päeva jooksul väljas käinud tervelt neljal õhtul ja ehk saab ka täna õhtul midagi huvitavat teha. Nendel neljal õhtul olen tutvunud igasuguste erinevate inimestega kõikidest võimalikest valdkondadest, kuid kohutava mälu tõttu pole eriti keegi mulle meelde jäänud. :P
Esimesel päeval tutvusin ühe huvitava inglise keele ja kirjanduse teise kursuse tudengiga, kellega tahaks teinekordki pidutseda või aega veeta, ent peale esmaspäeva pole temaga rohkem kokku puutunud. Kuid peale põgusat vestlust otsustasime, et järgmise nädala esimesel poolel peame siiski ühe joomingu maha pidama, eks näis siis, kas ka teeme seda. Tüüp ise on muidu ideaalne vestluskaaslane Evale, sest on tulihingeline rocki kuulaja ja jooja, kuid samas tundus üsna intelligentne. See viimane omadus peab küll veel kinnitust leidma. :D
Eile käisin esimest korda ka pesumajas riideid pesemas. Täitsa põnev kogemus oli kohe. Mind täitsa huvitab, kelle arvates oli hea idee ehitada kahe suhteliselt suure ühiselamu maja peale vaid üks kolme pesumasinaga pesuruum. Natukene pea peale kukkunud inimene oli vist. Ühesõnaga, kui pesuruumi jõudsin, ootasid mind ees juba kaks tüdrukut, kes samuti esimest korda seal olid. Minu üllatuseks olid kõik kuivatid ja tervelt kaks pesumasinat juba kinni. Oma kerges naiivsuses olin enne ikka mõelnud, et kindlasti pole seal mitte kedagi ja kõik masinad on vabad. Toppisin siis oma esimese masinatäie trumlisse, enne lugesin muidugi kõik juhendid seintelt kolm korda hoolikalt läbi, ja siis algas minu pikk-pikk niisamapassimine. Kokku olin pesuruumis umbes 2 või 2,5 tundi, sest oli ometigi 2 masinatäit vaja pesta ja kuivatada. Selle aja jooksul tahtsid 5 inimest veel pesumasinaid kasutada, kuid kuna kõik olid kinni, pidid nad lahkuma. Järgmine kord olen igatahes targem ja võtan lugemismaterjali kaasa sinna, sest üksi ei julge ma oma masinatäisi kindlasti jätta.
Täna käisin linna peal ringi, tutvusin Tartuga pisut. Lootsin, et saan ülikooli raamatupoes ära käia, ent see on pühapäeviti kinni. Suundusin siis hoopis ülikooli raamatukogu poole ja tegin endale lugejakaardi. Raamatuid ma siiski veel laenutada ei saanud, sest selgus, et selleks peab lisaks lugejakaardile olemas olema veel ka üliõpilaspilet, mida ma siiamaani veel teinud pole. Jätkasin siis oma retke ja ostsin Tartu kaubamajast savimaski, mida ma juba tükk aega endale olin tahtnud ning samuti pisut söögimaterjali.
Ühikas tegin söögi valmis ja hetkel pole rohkem suurt midagi plaanis. Hoian siiski pöialt, et õhtul läheb põnevaks. xD
Cheers.
teisipäev, 1. september 2009
Sipsikud ja Varblased
Tänase seisuga olen üle elanud lausa 2 päeva ülikoolis. Esimene päev polnud küll kõige keerulisem: pidin kõigest avaaktusel ning pisut hiljem filosoofiateaduskonna infotunnis käima.
Aktus polnud suurem asi üritus, sest rõdule ei kostnud hästi, palav oli ning seista oli tüütu. Infotund oli aga kohutavalt keeruline minu jaoks. Sain palju olulisi pabereid ning pisut ka targemaks, aga selle kõige olulisema asja, nimelt ÕIS'i, koha pealt oli mul siiski suur küsimärk. Kogu informatsioon oli täielik pudru ja kapsad minu jaoks, lihtsalt ei saanud sotti.
Õhtul pidi mul olema tutvumisõhtu kursakaaslastega ühes päris kiftis kohas, mille nimi on Place. Õllekokteilid on seal päris maitsvad. ;) Igatahes, kohale jõudsin üsna õigeaegselt ja enne mind olid seal vaid mõned inimesed. Esimesed 30 minutit veetsin päris piinavas vaikuses. Vahetati vaid pisut informatsiooni, aga rohkem ei osanud keegi midagi rääkida. Päris kohatu oli. Õnneks, mida rohkem rahvast ilmus, seda paremini hakkas jutt jooksma. Sai isegi paar mängu mängitud. Kõige üllatavamaks osutus aga see, et Place'ist läksime edasi minu kursusest vaid mina ja tüdruk nimega Kristina. Algselt tahtsime lihtsalt näha, kus asub Zavood, ent Raekoja platsil selgus, et meie üks tuutor ning 2 teisekursuslast tulevad ka meiega ning trekk osutus plaanitus pikemaks. Lõppkokkuvõttes tuvusin ma Zavoodiga, maitsesin Sipsikut ja jõin esimest korda püromäel(või kuidas iganes seda kutsutakse). Liisi, Kristina, Aare ja Maarjaga oli päris lõbus aega veeta, loodan, et seda saab teinekordki tehtud.
Tänasest hakkas kohe ülikool täie hooga pihta. Loengud algasid 10.15 ja lõppesid 18.00. Kõigest 4 loengut, aga umbes 8 tundi näruse hommikusöögiga üle elada oli võrdlemisi raske. Loengud mulle enamjaolt meeldisid, kuid viimane, "Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis", oli totaalne põrgu. Selle aine kõrvaldasin kohe ühikasse jõudes oma nimekirjast.
Päev oli üsna väsitav ja lähen varakult magama.
Cheers!
Aktus polnud suurem asi üritus, sest rõdule ei kostnud hästi, palav oli ning seista oli tüütu. Infotund oli aga kohutavalt keeruline minu jaoks. Sain palju olulisi pabereid ning pisut ka targemaks, aga selle kõige olulisema asja, nimelt ÕIS'i, koha pealt oli mul siiski suur küsimärk. Kogu informatsioon oli täielik pudru ja kapsad minu jaoks, lihtsalt ei saanud sotti.
Õhtul pidi mul olema tutvumisõhtu kursakaaslastega ühes päris kiftis kohas, mille nimi on Place. Õllekokteilid on seal päris maitsvad. ;) Igatahes, kohale jõudsin üsna õigeaegselt ja enne mind olid seal vaid mõned inimesed. Esimesed 30 minutit veetsin päris piinavas vaikuses. Vahetati vaid pisut informatsiooni, aga rohkem ei osanud keegi midagi rääkida. Päris kohatu oli. Õnneks, mida rohkem rahvast ilmus, seda paremini hakkas jutt jooksma. Sai isegi paar mängu mängitud. Kõige üllatavamaks osutus aga see, et Place'ist läksime edasi minu kursusest vaid mina ja tüdruk nimega Kristina. Algselt tahtsime lihtsalt näha, kus asub Zavood, ent Raekoja platsil selgus, et meie üks tuutor ning 2 teisekursuslast tulevad ka meiega ning trekk osutus plaanitus pikemaks. Lõppkokkuvõttes tuvusin ma Zavoodiga, maitsesin Sipsikut ja jõin esimest korda püromäel(või kuidas iganes seda kutsutakse). Liisi, Kristina, Aare ja Maarjaga oli päris lõbus aega veeta, loodan, et seda saab teinekordki tehtud.
Tänasest hakkas kohe ülikool täie hooga pihta. Loengud algasid 10.15 ja lõppesid 18.00. Kõigest 4 loengut, aga umbes 8 tundi näruse hommikusöögiga üle elada oli võrdlemisi raske. Loengud mulle enamjaolt meeldisid, kuid viimane, "Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis", oli totaalne põrgu. Selle aine kõrvaldasin kohe ühikasse jõudes oma nimekirjast.
Päev oli üsna väsitav ja lähen varakult magama.
Cheers!
Tellimine:
Postitused (Atom)